Lastel peaks kasutama suure või väga suure päikesekaitseteguriga toodet, mis on välja töötatud just nende õrna ja tundliku naha jaoks. Päikesekaitsevahendid võib kaitseteguri suuruse alusel jagada neljaks: väikse (6–10), keskmise (15–25), suure (30–50) ja väga suure (50+) kaitseteguriga tooted. Mida suurem kaitsetegur, seda paremini on nahk kaitstud. Soovitame kasutada laste õrna ja tundliku naha kaitsmiseks alati suure või väga suure päikesekaitseteguriga toodet.

Väikelastel ei tohiks lasta viibida otsese päikese käes, iseäranis ajal, kui päikesekiirgus on kõige tugevam. Samuti peaks lastele panema selga riided, mis kaitsevad nahka päikese eest.  Määri kehaosadele, mis päikesega kokku puutuvad, korralikult päikesekaitsevahendit ja kanna seda uuesti peale iga kahe tunni tagant. Pea meeles, et nahakahjustus võib tekkida tükk aega enne seda, kui ilmneb silmale nähtav päikesepõletus.

Laste nahk, nagu ka nende muud elundid, pole veel täielikult välja arenenud ja on seepärast päikesevalguse suhtes tundlikumad. Lastel on õhem nahk kui täiskasvanutel ning selle kaitsebarjäär ja -mehhanismid (esmajoones melaniini süntees) on alles arenemisjärgus. Samuti on nahapinna ja keha mahu suhe laste puhul eriti suur.

Lapsepõlves saadud päikesekahjustustega kaasneb palju suurem oht edasiste nahakahjustuste ilmnemiseks hilisemas eas.  Loe lähemalt päikese mõjust laste nahale.

UVA-kiirgus tungib naha süvakihtidesse. See soodustab nahas vabade radikaalide tekkimist ning need omakorda põhjustavad oksüdatiivset stressi ja võivad tekitada kaudseid DNA-kahjustusi (kui vabad radikaalid tekitavad aja jooksul rakkude DNAs muutusi). UVA-kiirgust seostatakse eeskätt fotovananemisega (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike). Samuti võib UVA-kiirgus põhjustada päikeseallergiat, näiteks polümorfset valguslöövet. Allergiat võib tekitada ka UVB-kiirgus, aga seda juhtub harvem.

UVB-kiirgus annab nahale D-vitamiini tootmiseks vajalikku energiat ja ergutab melaniini sünteesi, mille mõjul tekib päevitus. UVB-kiirgus ei tungi sama sügavale nahka kui UVA-kiirgus, jõudes vaid selle pealiskihtidesse, kuid tekitab samas vahetumat kahju, näiteks päikesepõletust. UVB-kiirgus neeldub otse rakkude DNAs ning võib seega põhjustada nahahaigusi, näiteks aktiinilist keratoosi ja nahavähki.

Päikesekiirgus koosneb UV-kiirgusest, nähtavast valgusest ja infrapunakiirgusest. Nähtav päikesevalgus on inimsilmaga tajutav, kuid ülejäänud kaks kiirgusliiki mitte. Osa nähtavast valgusest on väga suure energiaga ja seepärast nimetatakse seda suure energiaga nähtavaks valguseks. Seda nimetatakse ka HEV-valguseks ja vahel siniseks või sinakas-violetseks valguseks.

Sarnaselt UVA-kiirgusega tungib ka HEV-valgus sügavamatesse nahakihtidesse (dermis) ja võib vallandada vabu radikaale. Viimased on üks fotovananemise (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike) peapõhjuseid.

Kuigi enamik tänapäevaseid päikesekaitsevahendeid pakub tõhusat kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest, soovitame eelistada tooteid, mis kaitsevad ka HEV-valguse kahjuliku mõju eest. Viimased kaitsevad tõhusalt fotovananemise eest ning aitavad pikka aega võidelda nähtavate vananemismärkidega. Loe lähemalt päikese mõjust laste nahale.

Eucerini sarja Sensitive Protect päikesekaitsepihus (SPF 50+) sobib kasutamiseks alates kolmandast eluaastast. Kui soovid päikesekaitsevahendit, mis sobib veelgi väiksematele lastele, proovi Eucerini sarja Sensitive Protect päikesekaitsekreemi lastele (SPF 50+) või Eucerini mineraalset päikesekaitsekreemi lastele (SPF 30), mis mõlemad sobivad kasutamiseks alates kolmandast elukuust.