Päikeseallergia on väga sage, iseäranis noorte naiste ja heleda nahaga inimeste seas. Kõige levinum päikeseallergia liik on polümorfne valguslööve. Tavalised sümptomid on krobeline lööve, nahaärritus ja punetus, aga võib esineda ka ville ning pustuleid. Sümptomid tekivad enamasti päev või kaks pärast päikese käes viibimist ning peamiselt käsivarte tagaküljel ja rinnakul ning harvem ka näol.
     
Üks päikeseallergia liike on Acne aestivalis (ehk Mallorca akne). Acne aestivalis ja polümorfne valguslööve on sümptomite poolest üsna sarnased. Esimest esineb tavaliselt 25–40aastastel naistel, kel on teismeliseeas olnud probleeme aknega.

Loe lähemalt neist allergialiikidest ja sellest, kuidas hoolitseda allergiale kalduva naha eest, osast „Päikeseallergia: polümorfne valguslööve ja muud allergialiigid“.

Sarnaselt tundliku nahaga on ka allergiale kalduva naha kaitsebarjäär kahjustatud ja seepärast on selline nahk välisärritajate mõjule vastuvõtlikum. Üks selline ärritaja ongi päikesekiirgus. Samuti võivad teatud keemilised ühendid, näiteks lõhnaained, tekitada tundlikul ja allergiale kalduval nahal ärritust. Eucerini sarja Sun Allergy Protect geeljas päikesekaitsekreem (SPF 50) tagab päikeseallergiale kalduvale nahale piisavalt tõhusa kaitse. See sisaldab antioksüdante, mis rahustavad nahka ja tugevdavad selle kaitsesüsteemi UVA-kiirguse mõjul vallandunud vabade radikaalide vastu, aidates nii ennetada päikeseallergia tekkimist.

Päikesekaitsevahendid võib kaitseteguri suuruse alusel jagada neljaks: väikse (6–10), keskmise (15–25), suure (30–50) ja väga suure (50+) kaitseteguriga tooted. Mida suurem kaitsetegur, seda paremini on nahk kaitstud, kuid kindlasti peaks toodet peale kandma korralikult (veendu, et sellega on kaetud kõik kehaosad) ja uuesti iga kahe tunni tagant.

UVA-kiirgus tungib naha süvakihtidesse. See soodustab nahas vabade radikaalide tekkimist ning need omakorda põhjustavad oksüdatiivset stressi ja võivad tekitada kaudseid DNA-kahjustusi (kui vabad radikaalid tekitavad aja jooksul rakkude DNAs muutusi). UVA-kiirgust seostatakse eeskätt fotovananemisega (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike). Samuti võib UVA-kiirgus põhjustada päikeseallergiat, näiteks polümorfset valguslöövet.Allergiat võib tekitada ka UVB-kiirgus, aga seda juhtub harvem.

UVB-kiirgus annab nahale D-vitamiini tootmiseks vajalikku energiat ja ergutab melaniini sünteesi, mille mõjul tekib päevitus. UVB-kiirgus ei tungi sama sügavale nahka kui UVA-kiirgus, jõudes vaid selle pealiskihtidesse, kuid tekitab samas vahetumat kahju, näiteks päikesepõletust. UVB-kiirgus neeldub otse rakkude DNAs ning võib seega põhjustada nahahaigusi, näiteks aktiinilist keratoosi ja nahavähki.
Mõlemat tüüpi UV-kiirgus võib põhjustada hüperpigmentatsiooni ning soodustada pigmendilaikude ja melasma tekkimist.

Päikesekiirgus koosneb UV-kiirgusest, nähtavast valgusest ja infrapunakiirgusest. Nähtav päikesevalgus on inimsilmaga tajutav, kuid ülejäänud kaks kiirgusliiki mitte. Osa nähtavast valgusest on väga suure energiaga ja seepärast nimetatakse seda suure energiaga nähtavaks valguseks. Seda nimetatakse ka HEV-valguseks ja vahel siniseks või sinakas-violetseks valguseks.

Sarnaselt UVA-kiirgusega tungib ka HEV-valgus sügavamatesse nahakihtidesse (dermis) ja võib vallandada vabu radikaale. Viimased on üks fotovananemise (naha enneaegne vananemine, mille põhjuseks on päike) peapõhjuseid. Vabad radikaalid kahjustavad naharakke ning lõhuvad kollageeni- ja elastiinikiude, mis annavad nahale pringi ja noorusliku välimuse. HEV-valgust seostatakse ka naha ebaühtlase pigmentatsiooni ja melasmaga.

Kuigi enamik tänapäevaseid päikesekaitsevahendeid pakub tõhusat kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest, soovitame eelistada tooteid, mis kaitsevad ka HEV-valguse kahjuliku mõju eest. Viimased kaitsevad tõhusalt fotovananemise eest ning aitavad pikka aega võidelda nähtavate vananemismärkide, näiteks kortsudega.