Põhjalikum ülevaade nahast – Tegurid, mis mõjutavad nahka

Naha seisukorral ja välimusel on tähtis osa meie tervises ning heaolus. Kui nahk on terve, kaitseb see organismi kahjulike keskkonnamõjude eest, nagu ärritajad, allergeenid ja mikroobid, reguleerib kehatemperatuuri ning on sile, klaar, hästi niisutatud ja ühtlase jumega. Naha seisukorda ja välimust mõjutavad paljud kehasisesed ja -välised tegurid. Näiteks ülitundlik nahk ärritub kergemini kui tasakaalus nahk, sest selle kaitsekiht on kahjustunud. Kõik tegurid pole meie kontrolli all, kuid palju on siiski ka meie enda teha.  Sobiv nahahooldus kaitseb nahka ja tagab sellele kauemaks noorusliku väljanägemise. 

Nahka mõjutavate kehasiseste tegurite hulka kuuluvad muu hulgas pärilikkus, hormoonid ja mõned terviseprobleemid, näiteks diabeet.

Geenid määravad ära inimese nahatüübi (normaalne, kuiv, rasune või segatüüpi) ning mõjutavad naha üldist seisukorda.

Pärilikkus ja naha bioloogiline vananemine

Naha bioloogilises vananemises, mida iseloomustavad alltoodud muutused, on oma osa ka geenidel:

• naharakkude uuenemise aeglustumine;
• väiksem rasu- ja higieritus;
• sidekoe lagunemine, mille tõttu kaotab nahk rohkem niiskust ja väheneb selle prinkus;
• elastsete kiudude lagunemine, mille tagajärjel nahk lõtvub.
  
  

Naha bioloogilist vananemist ei tohiks segi ajada naha enneaegse vananemisega – viimast põhjustavad kehavälised tegurid, näiteks päikesekiirgus, ja seda on võimalik ennetada.

Eelsoodumust selliste nahaprobleemide nagu atoopiline dermatiit, psoriaas ja ihtüoos tekkeks mõjutab muu hulgas pärilikkus. Näiteks kaasasündinud filagriinipuuduse (filagriin on nahas leiduv valk) korral on naha kaitsevõime nõrgenenud ning esineb suurema tõenäosusega nahatundlikkust ja atoopilist dermatiiti. Selline eelsoodumus tähendab, et stress tekitab tavalisest kergemini nahaprobleeme ning kehavälised tegurid süvendavad neid veelgi. Just sel puhul ongi väga oluline õige nahahooldus. Loe lähemalt kuiva naha ja atoopilise dermatiidi kohta.

Naha seisukorda võivad mõjutada ka mõned tervisehädad, näiteks diabeet ja neeruhaigused.

Naha seisukorda mõjutavad paljud kehavälised tegurid. Kui naha loomulik tasakaal on häiritud, ei suuda see enam nii hästi täita oma kaitsvat ülesannet ja muutub tavalisest tundlikumaks.  Kehavälised tegurid, mis mõjutavad naha seisukorda, olenevad sellest, milline on meie elukeskkond ning üldtervislik seisund ja eluviis.

Päikesekiirgus

 Mõõdukalt päikesekiirgust teeb organismile head, kuid liiga palju päikest võib nahka kahjustada. Päikesekiired mõjuvad nahale mitmeti. 

• UVB-kiirgus tekitab päikesepõletust. HEV-valgus (kõrge energiaga nähtav valgus) ei tekita teadaolevalt päikesepõletust.
• UVB-kiirgust ja vähemal määral ka UVA-kiirgust seostatakse DNA-kahjustustega, mis võivad tekitada nahavähki. HEV-valgus ei tekita teadaolevalt nahavähki.
• Nii UVA-kiirgus kui ka HEV-valgus võivad põhjustada naha enneaegset vananemist (fotovananemist).
• Päikeseallergiat tekitab tavaliselt UVA-kiirgus, kuid selle põhjuseks võib olla ka UVB-kiirgus.
• UVA- ja UVB-kiirgus ning HEV-valgus võivad tekitada hüperpigmentatsiooni ning soodustada pigmendilaikude ja melasma tekkimist.
  
  

Loe lähemalt UVA- ja UVB-kiirguse erinevustest osas UVA- ja UVB-kiirguse ning HEV-valguse mõju nahale ning tutvu nahahooldussoovitustega osas Kuidas kaitsta nahka päikese eest.

Õhutemperatuur
Nahale avaldab mõju väga kõrge või madal õhutemperatuur ning selle muutumise kiirus.

Külmades oludes ahenevad nahas leiduvad veresooned, et kaitsta keha liigse soojuskao eest. Pikaaegne külm ilm pärsib rasunäärmete talitlust ja tekitab nahakuivust. Loe lähemalt kuiva naha kohta.

Kuumades ja niisketes oludes (näiteks troopilise kliimaga maades või saunas) toodavad rasunäärmed rohkem higi, mis jätab naha niiskeks ja läikivaks ning loob vahel soodsa pinnase akne tekkeks.

Väike õhuniiskus, näiteks lennukis või keskküttega ruumides, võib põhjustada naha veetustumist ja muuta selle tavalisest tundlikumaks.

Samuti on nahaprobleeme, mida tekitab just kuum ilm, näiteks rosaatsea. See on üks põhjus, miks peaks pesema nägu, käsi ja muid kehaosi sooja, mitte kuuma veega.

Tugevatoimelised tooted

Naha loomulik pH jääb vahemikku 4,7–5,75 ehk meie nahk on kergelt happeline. Tugevatoimelised puhastustooted ja niisutajad, mis on aluselise pH-ga, koormavad liigselt naha loomulikku neutraliseerimisvõimet, kahjustavad rakustruktuure ning nõrgestavad epidermise kõige välimise kihi kaitsevõimet. Selle tagajärjel võib nahk muutuda kuivaks, tundlikuks või isegi ülitundlikuks.
Tundlik nahk on vastuvõtlik nakkustele, aga ka selliste nahahaiguste nagu atoopiline dermatiit ja rosaatsea ägenemishoogudele. Tugevatoimelised tooted kuivatavad ja kahjustavad iseäranis palju tundlikku nahka (mille kaitsekiht on nõrgenenud) ning ülitundlikku nahka (millel esineb lisaks retseptorite ülitundlikkust).

Samamoodi mõjuvad mõned keemilised koorijad ning seepärast on oluline pidada nõu dermatoloogiga, et teha kindlaks, kas teatud iluprotseduurid sulle sobivad.

Keda tugevatoimelised tooted esmajoones ohustavad?

• Väikelapsed ja eakad. Nende naha vastupanuvõime on väiksem, sest väikelaste naha kaitsekiht ei ole veel täielikult välja arenenud ning eakate puhul ei talitle see enam nii hästi kui nooruses. Loe lähemalt naha iseärasustest eri vanuses.
• Inimesed, kes puutuvad tööl kokku kemikaalidega. Näiteks juuksurid, ehitajad ja tehasetöölised puutuvad pidevalt kokku pesuvahendite, lahustite, lakkide ning värvidega, mis kõik on nahale kahjulikud.
  
  

Loe lähemalt, kuidas hoolitseda keha ja näo eest ning kui tähtis on valida õiged nahahooldustooted.

Liiga sage pesemine

Duši võtmine ja vannis käimine, kui seda tehakse liiga sageli, liiga kaua või liiga kuuma veega, eemaldab nahalt loomulikke niisutusfaktoreid ja nahapinnal leiduvaid lipiide. Selle tagajärjel hakkab nahk kuivama ja muutub karedaks. Terve naha pH on kergelt happeline ning sage pesemine kraaniveega, mille pH varieerub neutraalsest kuni kergelt aluseliseni, võib mõjutada naha loomulikku tasakaalu ja kahjustada selle kaitsekihti. Loe lähemalt, kuidas hoolitseda keha eest ja milline peaks olema igapäevane näohooldus.

Toitumine

Mitmekülgne toitumine on terve naha jaoks tähtis. Kuigi pole tehtud põhjalikke uuringuid selle kohta, millised toiduained on nahale kõige kasulikumad, võib siiski väita järgmist. 

• Nahale on kasulikud puu- ja köögiviljad, täisteratooted ning väikse rasvasisaldusega valgud (liha asemel peaks eelistama kala). 
• Toiduained, mis sisaldavad rohkelt C-vitamiini ning vähe rasva ja süsivesikuid, aitavad nahal säilitada nooruslikku väljanägemist. 
• Arvatakse, et palju antioksüdante sisaldavatel toiduainetel on kaitsev mõju. Nende hulka kuuluvad kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (nt porgandid ja aprikoosid), mustikad, rohelised lehtköögiviljad (nt spinat), tomatid, herned, oad, läätsed, pähklid ning oomegarasvhappeid sisaldavad kalad. 
• Toitumisrežiimid, mille puhul välditakse täielikult teatud toiduainerühmi, ei ole üldiselt nahatervise seisukohast kasulikud. Samas oleks hea piirata maiustuste ja piimatoodete tarbimist. Samuti on tähtis juua piisavalt vett – see kehtib iseäranis eakate kohta. 
  
  

Toitumise ja akne põhjuste vahel ei näi olevat selget seost.

Ravimeetmed

Mõned ravimid (nt kemoteraapiaravimid, diureetikud, lahtistid ja teatud südame-veresoonkonnarohud, mis vähendavad naha lipiidisisaldust) ning raviprotseduurid (nt kiiritusravi ja dialüüs) võivad muuta naha tundlikumaks ja kuivapoolseks.

Tervislik eluviis aitab aeglustada loomulikku vananemist ja ennetada nahaprobleeme.

Leevenda stressi
Pidev pingeseisund võib põhjustada nahatundlikkust ja kutsuda esile nahaprobleeme, sh aknet. Seepärast peaks püüdma stressi maandada: abi võib olla sellest, kui vähendada töökoormust, leida rohkem aega puhkamiseks ja proovida erinevaid lõõgastusmeetodeid.

Ole kehaliselt aktiivne
Korrapärane sportimine mõjub hästi nii nahale kui ka üldfüüsilisele vormile. 

Maga piisavalt
Kosutava ööune ajal toimub rakkude paljunemine, mis aitab nahal uueneda. 

Loobu suitsetamisest
Suitsetamine on üks peamisi tegureid, mis tekitab nahka kahjustavaid vabu radikaale. Suitsetamine kiirendab naha vananemist ja soodustab kortsude tekkimist alltoodud viisidel.

• Ahendab naha pealiskihtides leiduvaid tillukesi veresooni. See omakorda pärsib verevarustust ning seetõttu ei saa nahk piisavalt hapnikku ega toitaineid, näiteks A-vitamiini.
• Kahjustab kollageeni- ja elastiinikiude, mis muudavad naha tugevaks ning elastseks.