Stressist põhjustatud naha sügelus – põhjused ja lahendused

Naha sügelust seostatakse tavaliselt allergia või konkreetse nahahaigusega. See võib esineda ka teiste süsteemsete või nakkushaiguste korral. Kuid mõnikord on sellel keerulisemad põhjused, mis on seotud inimese psüühikaga. Tugev stress või emotsioonid mõjutavad inimkeha negatiivselt – isegi väga äärmuslikul viisil. Juhtub, et nende kõrvalmõjuks on püsiv naha sügelus. Sellisel juhul räägime psühhosomaatilise taustaga sügelusest. Kuidas sellega toime tulla ja milliseid vorme see võtab? Selgitame.

Dermatoloogid märgivad üha sagedamini, et paljud nahaprobleemid on seotud patsiendi emotsionaalse seisundiga. Peamiseks põhjuseks on stress, mis häirib organismi toimimist kõigil tasanditel. Normaalsetes tingimustes on see positiivne tunne, mis ergutab tegutsema, kuid kroonilises vormis muutub stress äärmiselt ohtlikuks. Stressist põhjustatud naha sügelus võib esineda isegi inimestel, kellel pole varem selliseid probleeme olnud – pidev pinges elamine võib põhjustada naha muutusi. See algab tavaliselt sügelusega, millele järgneb punetus ja põletik. On ka oht, et stress süvendab juba olemasolevate haiguste sümptomeid või aitab kaasa nende ilmnemisele. Millistest haigustest me räägime? Stressist põhjustatud sügelus kaasneb näiteks atoopilise dermatiidi, psoriaasi, seborroilise dermatiidi, akne või ekseemiga.

Stressist põhjustatud naha sügelus viib kratsimiseni, mis omakorda suurendab sügelust. Nii tekib nõiaring, sest kratsimine süvendab sümptomeid ja tugevamad nahasümptomid tähendavad suuremat stressi. Sügelust peetakse sageli hullemaks tundeks kui valu, sest kratsimisest on väga raske hoiduda ning see annab vaid lühiajalist leevendust. Aja jooksul toob aga kratsimine kaasa ebameeldivaid tagajärgi, nagu epidermise kahjustus, mis omakorda süvendab sügelust. See on ka tee obsessiiv-kompulsiivsete häirete tekkeks. Seetõttu nõuab naha sügelus alati sobivat ravi.

Nahk on keha suurima pindalaga organ, millel on tugev innervatsioon ja tihe side närvisüsteemiga. Arvatakse, et stressist põhjustatud naha sügelus tekib seetõttu, et stressiolukorras vabanevad nahas neuropeptiidid, mis põhjustavad naha sensoorsete närvilõpmete ärritust ja suurendavad sügelust. Need on ka põhjuseks, miks mõni dermatoos süveneb. Sügeluse tekkes mängib rolli ka kortisool, mida nimetatakse stressihormooniks. See nõrgestab immuunsüsteemi, muutes naha infektsioonile, eriti bakteriaalsele, vastuvõtlikumaks. Lisaks nõrgestab see hüdrolipiidide barjääri, mis kaitseb nahka kuivuse ja ärrituse eest, ning vähendab kollageeni, ehk naha ühe peamise koostisosa, tootmist.

Eeltoodust nähtub, et seost neuroosi ja naha sügeluse vahel ei saa eitada. Tasub siiski teadlik olla, et psüühikaga seotud dermatoloogilised haigused ei esine alati samal kujul. Eristatakse kolme peamist psühhodermatoosi gruppi.

• Psühhogeense etioloogiaga dermatoloogilised haigused, kuhu võib kuuluda liigne higistamine, psühhogeenne sügelus või krooniline nõgestõbi. Nende aluseks on immuunsüsteemi ja hormonaalsed mehhanismid, mis vastutavad põletiku tekkimise eest.
• Psühholoogiliste tegurite mõju all olevad dermatoloogilised haigused. Nende hulka kuuluvad näiteks akne, alopeetsia areata, psoriaas ja atoopiline dermatiit. Patsientidel, kes võitlevad pikka aega kestvate, nähtavate nahahaigustega, nagu noorukiea akne või psoriaas, esinevad sageli psühholoogilised ja psüühilised häired. Sageli esinevad depressiivsed häired ja isegi sügav depressioon. Need mõjutavad negatiivselt enesetunnet ja takistavad ühiskonnas toimimist.
• Psühhiaatrilised häired, näiteks luulud parasiithaiguse esinemisest nahal, ebameeldiva lõhnaga higistamine. Hallutsinatsioonid, näiteks puutehallutsinatsioonid, kunstlikult esilekutsutud dermatoosid, nagu enesevigastamine neurootilisel põhjusel, kratsimisakne, trihhotillomaania ja onühhofaagia ehk küünte närimine.

Kui tekib küsimus, kas nahk võib sügeleda närvidest tingitult, tuleb pöörduda dermatoloogi poole. Ta määrab kindlaks sügeluse põhjuse ja välistab psühhosomaatilise taustaga dermatoloogilised haigused. Samuti annab ta suuniseid sobiva ravi osas.

Pea meeles, et sel juhul on oluline teha elustiilis muudatusi ning keskenduda eelkõige stressiga toimetulekule. Neuroosiga inimesed võivad kasutada erinevaid lõõgastustehnikaid. Tõhusaks peetakse hingamisharjutusi, joogat, meditatsiooni ja isegi muusikateraapiat. Vajaduse korral võid kaaluda ka psühhiaatrilist abi. Lisaks nõuab neuroosist tingitud naha sügelus sobivate hooldusvahendite kasutuselevõttu, mis leevendavad ja aitavad kahjustatud epidermise taastumisel.

Teades, miks nahk näol või kehal sügeleb, saab alustada individuaalsetele vajadustele sobivat hooldust. See peaks põhinema testitud ja ohututel toodetel, mille hulka kuuluvad kahtlemata dermokosmeetilised vahendid. Kuidas neid stressist põhjustatud naha sügeluse leevendamiseks kasutada?

1. Niisutamine on väga oluline. Kuivale nahale mõeldud kosmeetikatooted parandavad märgatavalt elukvaliteeti. Tänu neile tugevneb naha hüdrolipiidide barjäär, mis omakorda vähendab sügelustunnet. Tuleb meeles pidada atoopilise dermatiidi ravi kuldset reeglit: kreem või palsam tuleb peale kanda 3 minuti jooksul pärast vannist väljatulekut, et vältida niiskuse kadu epidermisest. Sügelust leevendab ka külm kompress ja vanniskäimine.
2. Oluline on kuiva, lõhenenud ja ärritunud naha, millel on tekkinud hõõrdumised või kahjustused, taastamine. Taastava toimega on Eucerin Aquaphor sarja tooted. Paranenud haavade hoolduses on hea Eucerin Aquaphor taastav salv. Oluline on, et see on saadaval ka pihustatavana, mis võimaldab seda kasutada ka raskesti ligipääsetavatel ja suurtel kehaosadel. Pihustatav taastav salv sisaldab pantenooli, mis toetab naha taastumist, glütseriini, mis seob vett ja ärritust vähendavat bisabolooli.
3. Kui psoriaasi sümptomid süvenevad, tasub varustada end karbamiidi sisaldavate toodetega (psoriaasi ravi nö kuldvahend), mis mitte ainult ei niisuta nahka, vaid ka koorivad epidermise sarvkihti ja täiendavad naha lipiide. Neid sisaldab Eucerin UreaRepair sari. Näohoolduses sobib hästi Eucerin UreaRepair 5% uureaga näokreem, mis leevendab naha pinget ja pakub intensiivset leevendust kuni 48 tunniks. Mis saab kehanaha sügeluse korral? Siis tuleb appi Eucerin UreaRepair 10% uureaga ihupiim. See on testitud dermakosmeetiline vahend, mis suurendab märgatavalt naha niiskustaset kuni 48 tunniks ja sobib ka psoriaasi, diabeedi ja keratoosiga inimestele. Naha seisundit parandavad ka hoolikalt valitud käte- ja jalahooldustooted, nagu Eucerin UreaRepair 5% uureaga kätekreem ja Eucerin UreaRepair 10% uureaga jalakreem.

Tuleb rõhutada, et naha sügelus on tõsine probleem, mida ei tohi eirata. See nõuab arsti konsultatsiooni, et diagnoosida vaevuste tausta ja võtta tarvitusele kohased meetmed, sealhulgas farmakoteraapia, niisutavad ja taastavad dermakosmeetilised vahendid ning mõnikord ka psühhoteraapia.