Pruunid laigud nahal. Tutvu tekkepõhjuste ja ravimeetoditega!

Pruunid laigud nahal on pigmentatsioonihäire. Seda, sealhulgas melasmat, kogeb kuni 50% rasedatest naistest. Samuti kogevad seda 25% naistest, kes kasutavad suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid. Pigmentatsioonihäire võib esineda erinevas vormis ja tekkida erinevate tegurite mõjul. Seekord uurime seda teemat lähemalt, keskendudes pruunide laikude ennetamisele ja nende vastu võitlemisele.

Pruunid laigud nahal tekivad melaniini, pigmendi, kogunemise tõttu epidermisesse või pärisnahka. See on kosmeetiline nähtus, mida nimetatakse hüperpigmentatsiooniks ja mis võib esineda igas vanuses ning erinevates vormides. Need võivad olla väikesed pruunid täpid näonahal või suuremad laigud kehal.

Enamik pruunidest laikudest ei peaks muret tekitama. Kui nad ei muuda oma kuju ega struktuuri, ei ole muretsemiseks põhjust. Kuid niipea, kui märkate midagi ebatavalist, pöörduge dermatoloogi poole ja jälgige regulaarselt muutusi, kui need vajavad suuremat tähelepanu. Mõned pigmendimuutused, näiteks vanusest tingitud laigud, ei ole oma olemuselt ohtlikud, kuid neid tasub jälgida, sest mõnel juhul võivad need meenutada pahaloomulist nahakasvajat, näiteks melanoomi.

Kui pruunid laigud nahal ketendavad või nendega kaasneb sügelus, peaks see tekitama muret. Kui tekib tugev sügelus, punnid või punetus, võib see olla põhjustatud dermatofüütidest ja seetõttu levida seenhaigusena. Sellised sügelevad pruunid laigud nahal vajavad kiiret ravi alustamist – loomulikult pärast arstiga konsulteerimist. Seeninfektsioon on tõsine haigus, mis on nakkav ja võib levida suuremale nahapinnale. Kahjuks võivad seeninfektsioonist tingitud sügelevad pruunid laigud nahal olla raskesti ravitavad, põhjustades vaevusi mõnikord mitu kuud ja nõuavad hoolikat ravi.

Pruunide laikude tekkepõhjused on üsna erinevad. Kindlasti tasub neid lähemalt uurida:

• Peamiseks teguriks on liigne päikesevalguse käes viibimine. Päikesest tingitud pruune laike nahal nimetatakse tedretäppideks. Mõnikord võivad need ka suuremal piirkonnal olla, nagu näiteks päikese- ehk teise nimega vanuselaigud. Need tulenevad päikesekaitse unarusse jätmisest nooruses ning ka vanusest.
• Mõnikord tulenevad pruunid laigud nahal süsteemsetest haigustest või geneetilisest eelsoodumusest. Pigmendimuutused võivad ilmneda Wilsoni tõve puhul. See on kaasasündinud haigus, millega ilmneb vase ainevahetuse defekt. Vask koguneb erinevatesse siseelunditesse, sealhulgas nahka, põhjustades iseloomulikke laike. Teine geneetiliselt määratud haigus on hemokromatoos. See seisneb raua liigses imendumises seedetraktis ja kudedes, sealhulgas nahka ladestumises. Hallikaspruunid laigud nahal, mis ilmnevad eriti päikesele paljastatud kehapiirkondades, on neerupealiste koore primaarse puudulikkuse tulemus, mis viib hormonaalse funktsiooni halvenemiseni.
• Teine väga oluline tegur laikude tekkimisel on hormonaalsed häired. Sel juhul ilmuvad sageli üsna ulatuslikud pigmendilaigud, mida nimetatakse melasmaks või kloasmaks. Sellega puutuvad sageli kokku naised, kes kasutavad hormonaalset rasestumisvastast vahendit, läbivad hormoonasendusravi, menopausi või kannatavad kilpnäärmehaiguste all. Sage nähtus on pruunid laigud nahal raseduse ajal, mis tavaliselt kaovad iseenesest.
• Pruunid laigud on sageli ka põletikulise seisundi järelmõjud nahal, eriti pärast aknet, psoriaasi või allergilist ekseemi. Mõnikord on need ka jäljed putukahammustustest.
• Mõned ravimid ja valgustundlikud ürdid, sealhulgas põletikuvastased, seenevastased, diabeedivastased või diureetilised ravimid, soodustavad pigmentatsioonihäirete tekkimist. Taimede hulgast tuleb olla ettevaatlik naistepuna või saialillega.
• Väikesed hajutatud pruunid laigud nahal on sageli naha seeninfektsiooni (pityriasis versicolor) sümptomiks. Need esinevad väikeste, roostjaspruunide täppidena.

Rääkides laikudest nahal, on raske mitte mainida põhimõtet, et parem on ennetada kui ravida. See põhimõte näitab suurepäraselt lähenemist, mis toob parimaid tulemusi naha hoolduses. Peame siin silmas UV-filtriga kreemi kasutamist. See kaitseb uute laikude tekkimise ja olemasolevate süvenemise eest. Pea meeles, et alati tuleb leida sinu nahale sobiv UV-kaitse.

Määra oma naha tüüp ja vali vajadustele kohane UV-kaitse. Mida heledam on naha toon, seda tugevamat filtrit see vajab. Kui sul on hele nahk, on ohutu valik vähemalt SPF 30. Nahale niiskuse lisamiseks ning kortsude eest kaitsmiseks võid kasutada Eucerin Hyaluron-Filler päevakreemi SPF 30, mis pakub kaitset päikesekiirguse eest, vähendab kortse ja säilitab niiskust tänu hüaluroonhappe sisaldusele.

Kui sul on veidi tumedam nahatoon või plaanid pilvisel päeval minna välja, võid otsustada madalama kaitsetasemega SPF 15 kasuks. Kui sul on normaalne või kombineeritud nahk, meeldib sulle Eucerin Hyaluron-Filler päevakreem normaalsele ja kombineeritud nahale SPF 15. See on kortsudevastane toode, mis imendub kiiresti ja ei ummista poore. Kas sul on probleem kuivava nahaga? Eucerin Hyaluron-Filler SPF 15 päevakreem kuivale nahale on vastus sellele probleemile.

Esiteks tuleb rakendada sobivat hooldust. Kreemid, mida kasutad, peaksid sisaldama aktiivseid koostisosi, mis mõjuvad tõhusalt pigmendilaikudele. Üks neist on Eucerini unikaalne tiamidool, mis on türosinaasi inhibiitor ja mille funktsiooniks on melaniini süntees. See mitte ainult ei vähenda olemasolevaid pigmendilaike, vaid takistab ka uute tekkimist, pärssides türosinaasi aktiivsust melanotsüütides. Tiamidool kuulub uuenduslikku Eucerin Anti Pigment-tootesarja.

Kuidas eemaldada pruune laike nahal, mis ei allu kodusele hooldusele? Sellisel juhul tulevad appi professionaalsed protseduurid. Kõige tõhusamaks on laserravi. Laserikiir lagundab melaniini väiksemateks osakesteks, mistõttu keha suudab need iseseisvalt imendada. Tavaliselt tehakse protseduuri seeriate kaupa iga 3–4 nädala järel. Laserravi suudab toime tulla igat tüüpi muutustega.

Teine tõhus meetod on protseduur happega. Happega saab epidermist sügavalt koorida. Mõju avaldub selle sügavamates kihtides olevale pigmendile ning see on tõhus ka aknelaikude korral. Kõige sagedamini kasutatakse aselaiinhapet, mandelhapet ja püroviinhapet.

Muutuste välisilme võib erineda sõltuvalt tegurist, mis need põhjustas. Need näevad välja järgmiselt:

1. Nii tumedad kui ka kergelt pruunid sümmeetrilised laigud näonahal on melasma, mis ilmneb raseduse ajal. Tavaliselt asuvad need suu ümber, laubal ja oimukohtadel ja silmade lähedal. Arvatakse, et need esinevad sagedamini tumedanahalistel brünettidel.
2. Helepruunid laigud näonahal, dekoltee piirkonnas ja kätel on päikeselaigud, mida nimetatakse ka vanuselaikudeks. Neil on erinev kuju ja need ei põhjusta mingit vaevust. Need tekivad aastate jooksul päikese mõjul. Tavaliselt ilmnevad need pärast 40. ja muutuvad tõeliseks probleemiks pärast 50. eluaastat.
3. Kuivad pruunid laigud nahal võivad ilmneda seeninfektsiooni tõttu, nagu eespool mainitud.
4. Väikesed pruunid laigud, mis on tekkinud aknejärgsetes kohtades, on põletikujärgsed jäljed.

Pruunid laigud kätel on eespool mainitud päikeselaigud. Tavaliselt ilmuvad need just kätele ja näole, kuna need on alad, mida kõige sagedamini päikesekiirgusele paljastatakse. Pruunid laigud käenahal ei ole ohtlikud ja ei vaja spetsialisti diagnostikat. Kuid kindlasti on see esteetiline probleem, mis on paljudele inimestele eriti tülikas. Pruunid laigud näol on enamasti tedretäpid, melasma, põletikujärgsed ja päikeselaigud.

Pruunid laigud rinnal, dekolteepiirkonnas ja seljal võivad olla pityriasis versicolor'i, st teatud tüüpi seeninfektsiooni sümptomid. Samuti võivad pruunid laigud jalgadel olla seenhaiguse etioloogiaga laigud. Seeninfektsioon tekib kõige sagedamini seal, kus on olemas nahakontakt (voldid). See loob head tingimused seente arenguks ‒ soojus, niiskus ja puudulik tuulutus. Seetõttu tekivad seda tüüpi laigud ka kubeme piirkonnas ja kaenlaalustes.

Pruunid laigud nahal on lai teema. Tuleb meeles pidada, et enamik neist tekib päikesevalguse mõjul. Seetõttu kasuta kosmeetikat, mis sisaldab sobivat päikesekaitset. Ja kui muutused on juba tekkinud, vali aktiivsete koostisosadega kosmeetikatooted, mis on loodud nende vähendamiseks ja millel on kliiniliselt tõestatud toime, nagu näiteks tiamidool. Kui aga märkad pigmendimuutuste osas midagi murettekitavat, konsulteeri dermatoloogiga. Eriti kui pigmendilaigud sügelevad või on ebaühtlase struktuuriga.