Mikroplast

5 min. read

No navigation available

Mis on mikroplast?

ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) määratleb mikroplastina tahkeid, vees lahustumatuid ja biolagunematuid plastosakesi, mille suurus on viis millimeetrit või vähem. Esmane mikroplast on tahtlikult loodud pisikeste osakestena, et neid saaks kasutada toote koostises. Seevastu teisene mikroplast on suurte plastitükkide kõrvalsaadus, mis tekib, kui need lagunevad erosiooni ja looduslike mõjude tõttu väiksemateks tükkideks.

Kuidas mõjutab mikroplast meie keskkonda?

Plastireostus on üks meie aja olulisemaid keskkonnaprobleeme. Sõltumata sellest, kuidas mikroplast keskkonda satub, jääb see loodusesse mitmeks põlvkonnaks. Oma omaduste tõttu on need üle maailma nii pinnase- kui ka merereostuse allikaks, kuna lagunevad väga aeglaselt. Seetõttu peetakse neid keskkonnale potentsiaalselt kahjulikuks.

Miks kasutatakse nahahooldustoodetes mikroplasti?

Väikeseid tahkeid plastosakesi kasutatakse tavaliselt kehahooldustoodetes, nagu koorijad või dušigeelid, et saavutada nahasõbralik kooriv toime. Kui mikroplasti keskkonnamõju hakati esmakordselt lähemalt vaatama, oli Eucerini emaettevõte Beiersdorf üks esimesi kosmeetikafirmasid, kes otsustas 2013. aastal lõpetada polüetüleenist koorivate osakeste (tuntud ka kui mikrokuulide) kasutamise. Lisaks kasutatakse mikroplastist täiteaineid nahale jätmiseks mõeldud toodetes viskoossuse muutmiseks ja nahal tekkiva tunde parandamiseks.

Meie lähenemine mikroplastile

Arvestades maailma ookeanides leiduva plasti teemalisi arutelusid ja muret, võttis Eucerin endale vastutuse tegeleda mikroplastide mõjuga ning rõhutada, kui oluline on need meie tootevalikust kõrvaldada juba enne, kui see muutub seadusega kohustuslikuks. See ulatub kaugemale nendest mikroplastidest, mida te näete ja tunnete.

  • 2015. aastal asendati Eucerini toodete koostises polüetüleeni osakesed keskkonnasõbralikumate alternatiividega. Koostistes, mis varem sisaldasid mikrokuule, kasutatakse nüüd mikrokristalltselluloosi osakesi ning mikrokristalltselluloosi, ränidioksiidiosakeste ja kastoorvaha segusid. Need keskkonnasõbralikumad alternatiivid on sama õrnad ja nahasõbralikud kui nende eelkäijad ning neil on samasugune kooriv mõju.
  • 2020. aastal loobusime üht tüüpi mikroplasti – nailoni – kasutamisest ja kohandasime vastavaid tootekoostisi.
  • Eemaldasime oma toodete koostisest tahtlikult lisatud mikroplastid (vastavalt ÜRO Keskkonnaprogrammi määratlusele) juba 2023. aastaks, enne tulevaste regulatiivsete nõuete jõustumist.

Kust veel pärinevad mikroplastid?

Mikroplast ei esine mitte ainult kosmeetika- ja nahahooldustoodete sünteetilise koostisosana, vaid seda leidub üllatavalt paljudes igapäevatoodetes. Need pisikesed plastosakesed tekivad ka siis, kui suuremaid plastitükke ei võeta ringlusse ega kõrvaldata nõuetekohaselt. Ajapikku laguneb suurem plastitükk ilmastiku mõjul mitmeks väiksemaks osaks.
Üllataval kombel võib ka riiete pesemine tekitada mikroplasti. Sünteetilised riidekiud eralduvad pesemise käigus ja satuvad veekogudesse. Fraunhoferi Instituudi 2018. aasta uuringu kohaselt tekitab keskmine sakslane aastas neli kilogrammi mikroplasti. Hügieeni- ja kosmeetikatooted moodustavad sellest vaid 19 grammi ehk 0,5%.