Naine põsele kreemi määrimas.

Vananemismärgid Kortsud

25. eluaasta paiku muutuvad nahapinnal nähtavaks esimesed naha loomuliku vananemise ilmingud. Vananedes aeglustuvad nahas toimuvad protsessid ja naha ehitus nõrgeneb. Nahka pringi ja siledana hoidvate ainete sisaldus hakkab vähenema. See on tingitud nii vananemisega kaasnevate kehasiseste protsesside kui ka kehaväliste tegurite mõjust.

Vananemise üks esimesi silmanähtavaid ilminguid on peened kurrud ja kortsud, mis aja jooksul süvenevad. Nendega võitlemiseks ja nende vähendamiseks on mitu viisi. Mõned neist on invasiivsed, teised mitteinvasiivsed. Ühed toovad tulemusi kohe, teised aga mõne aja pärast.

TUNDEMÄRGID JA SÜMPTOMID NING OTSESED JA KAUDSED PÕHJUSED

Kus peened kurrud ja kortsud tekivad ning miks?

Vanemaks saades väheneb nahas nende ainete sisaldus, mis hoiavad naha sileda. Sellised ained on näiteks kollageen, elastiin ja hüaluroonhape. Noores nahas paiknevad koed korrapäraselt ning selles leidub rohkelt kollageeni ja elastiini, mis hoiavad naha ehitust stabiilsena, nii et see on sile ja prink. Aja jooksul hakkavad geenidest sõltuvad kehasisesed vananemisprotsessid koos välisteguritest, näiteks päikesekiirgusest, tingitud oksüdatiivse stressiga naha välimust mõjutama. „Kollageenisisalduse vähenemine aastas 1% ja koestruktuuri pidev nõrgemine kahandab naha vastupidavust ning tekitab peeneid kurde ja kortse.“

Peente kurdude ja kortsude tekkimises on suur osa ka hüaluroonhappe tootmise vähenemises. Hüaluroonhape on rakke ümbritsev sideaine, mis annab nahale noorusliku ja sileda välimuse. Selle nahaomase aine sisalduse vähenemise tagajärjel kaotab nahk pringi ja täidlase väljanägemise ning muutub kortsude tekkimisele vastuvõtlikumaks.

Naha loomuliku vananemise  käigus toimuvad protsessid soodustavad ka naha vormikuse vähenemist ning veelgi küpsemasse ikka jõudes selle elastsuse vähenemist.

Vananeva naha ehitus
Aja jooksul toimuvad muutused nii naha ehituses kui ka nahas leiduvate ainete sisalduses. Need muutused avalduvad nahapinnal peente kurdude ja kortsudena.
Kortsuline silmaümbrus.
Esimesed nähtavad peened kurrud ja kortsud tekivad silmade ümbruses.

Erinevalt vormikuse vähenemisest on peeneid kurde ja kortse kerge märgata, sest need moodustavad näol silmanähtavaid jooni ja vagusid. Need kipuvad esmalt tekkima teatud näopiirkondades.

Võid märgata põikivagusid otsmikul ja kortse ninajuurel. Need on alguses miimikakortsud, mis on osaliselt põhjustatud näo väljendusliigutustest. Aja jooksul muutuvad need aga sügavamaks.

Silmade välisnurkadesse tekivad peened kurrud, mis muutuvad aja jooksul selgepiirilisemaks. Neid nimetatakse kanavarvasteks või naerukurdudeks ning need on sageli esimesed kortsud, mis näkku tekivad. Seda seepärast, et silmaümbruse nahk on eriti õhuke ja õrn.

Kortsud ninast suunurkadeni on tavaliselt sügavamad. Neid nimetatakse ka nasolabiaalkortsudeks. Nende tekkimist seostatakse vormikuse vähenemisega, kuna need on märk naha lõtvumisest.

Aja jooksul tekivad peened kurrud kogu näol. Neid ei mõjuta näoilme ja need on alati selgesti näha. Edasise vananemise ja elastsuse vähenemise tõttu muutuvad need veelgi selgepiirilisemateks sügavateks kortsudeks. Sellised kortsud võivad tekkida igas näopiirkonnas, kuid on kõige silmatorkavamad silmade ümber.

Vananeva naha ehitus
Otsmikul tekivad joonekesed, ninajuurel kortsud ja silmanurkades naerukurrud. Aja jooksul muutuvad need sügavateks kortsudeks.
Naine ninast suunurkadeni ulatuvate kortsudega
Peened kurrud ninast suunurkadeni ehk nasolabiaalsed kortsud muutuvad aja jooksul sügavamaks ja selgepiirilisemaks.
SOODUSTAVAD TEGURID

Mis veel kortsude tekkimist mõjutab?

Kortsude tekkimine kuulub lahutamatult vananemise juurde, kuid on kehasiseseid ja -väliseid tegureid, mis võivad seda protsessi kiirendada. 

 

Päikesekiirgus
Kui nahka päikese käes viibides ei kaitsta, võib UV-kiirgus soodustada kortsude teket. Pikaajaline ja korduv päikese käes viibimine kahjustab kollageenikiude ning see omakorda vähendab naha elastsust ja nõrgestab selle ehitust, nii et nahk muutub kergemini kortsuliseks. Loe siin lähemalt sellest, kuidas UVA- ja UVB-kiirgus kiirendavad naha vananemist.

Naine vaatamas üles ja varjamas nägu käega päikese eest.
Päikese käes viibimine kiirendab naha vananemist rohkem kui ükski teine kehaväline tegur.

Suitsetamine
Suitsetamine tekitab oksüdatiivset stressi, mille tagajärjel moodustuvad vabad radikaalid kahjustavad naha ehitust ning aitavad kaasa teiste üldiste vananemismärkide, sh kortsude tekkimisele. Lisaks nõrgestavad sigarettides leiduvad nikotiin ja kemikaalid naha kollageeni- ja elastiinikiude. See omakorda vähendab naha tugevust ja elastsust ning võib samuti kortse tekitada.

Vanusest tingitud nahakuivus
Levinud ilming, mis viitab vananemisele, on vanusest tingitud nahakuivus. Pärsitud nahatalitluse tõttu muutub küps nahk aina kuivemaks ning vahel ka sügelevaks ja karedaks. Selle põhjuseks on muu hulgas nahas toodetava hüaluroonhappe koguse vähenemine, mis muudab naha vastuvõtlikumaks sügavate kortsude tekkimisele.

TOIMETULEK

Kuidas parandada naha väljanägemist?

Kuigi igat tüüpi terve naha vananemine on vältimatu, saab kortsudega võitlemiseks ja särava jume taastamiseks nii mõndagi ära teha. 

 

Ühtlane jume jätab nooruslikuma mulje. Värvipigmentidega toonivad kreemid (näiteks Eucerini sarja Hyaluron-Filler CC-kreem) ja jumestuskreemid on ajutine lahendus, mis aitab nahatooni ühtlustada ning jumet parandada. Eelista tooteid, mis katavad ühtlaselt ega jäta nägu viiruliseks, et nahk oleks noorusliku välimusega.

 

Alltoodud toimeaineid (antud tähestikulises järjekorras) kasutatakse vananemisvastastes toodetes kortsude vähendamiseks.

 

Alfa-hüdroksühapped (AHAd)

Väga tõhusa kooriva toimega. Lõhuvad kuivi ja kahjustatud rakke paigal hoidvaid sidemeid, et tuua nahapinnal nähtavale uued rakud.

Arktiin

Arktiin on looduslikku päritolu toimeaine, mida saadakse takjataime viljast. See ergutab nõrgenenud sidekoe taastumist. Samuti kiirendab arktiin naharakkudes kollageeni uuenemist, mis muidu muutub vananedes oluliselt aeglasemaks. See on peamine toimeaine Eucerini sarja ELASTICITY+FILLER päeva- ja ööhooldustoodetes, mis aitavad parandada küpse naha elastsust ja prinkust ning vähendavad kortse.

Naine kandmas paremale põsesarnale Eucerini sarja Hyaluron-Filler CC-kreemi.
CC-kreemid korrigeerivad nahatooni, tagades ühtlase jume.

Argaaniaõli

Argaaniaõli pressitakse argaaniapuu (Argania spinosa) pähkli tuumadest. See sisaldab kuni 80% asendamatuid rasvhappeid (oomega-9 ja -6). Organism kasutab rasvhappeid rakumembraani tootmiseks ja parandamiseks ning naha tugevdamiseks, et see suudaks organismi kaitsta. Argaaniaõli sisaldab ka rikkalikult E-vitamiini (tõhus antioksüdant) ja on põletikuvastase toimega. See on Eucerini sarja ELASTICITY+FILLER ööhooldustoodete ja näoõli peamine toimeaine, mis koos teiste koostisainetega muudab naha siledamaks ning pehmemaks.

Koensüüm Q10

Ergutab rakkudes energia tootmist.

Hüaluroonhape

Hüaluroonhape, mida noor nahk sünteesib suures koguses, suudab siduda vett 1000 – 10 000 korda oma kaalust rohkem (st 1–10 liitrit). Vananedes kahaneb naha võime toota hüaluroonhapet ning seetõttu hakkavad tekkima kortsud, mis aja jooksul süvenevad. Hüaluroonhape on peamine toimeaine Eucerini sarja Hyaluron-Filler toodetes ning kuulub samuti Eucerini sarja Volume-Filler toodete ja Eucerini sarja ELASTICITY+FILLER öö- ja päevahooldustoodete koostisesse. See on tõhusa kortsuvastase toimega ning täidab kortse seestpoolt väljapoole.


Magnolool


Suure kontsentratsiooniga toimeaine, mida saadakse magnooliapuu koorest. See aitab suurendada sügavamates nahakihtides asuvate ja naha vormikust säilitavate rakkude suurust ning arvu (tõestatud in vitro uuringutega). Magnolool on Eucerini sarja Volume-Filler toodete peamine toimeaine, mis aitab muuta nahka pringimaks, siluda kortse ja võidelda vormikuse vähenemisega.

Oligopeptiidid

Oligopeptiidid ergutavad ja toetavad dermise ehk pärisnaha kollageenivõrgustikku. Naha struktuuri tugevdamine vähendab kortse. Oligopeptiidid ergutavad ka naha ainevahetust, aidates naharakkudel paremini koos toimida. Need on vormikuse vähenemise ja jume tuhmumisega võitleva Eucerini sarja Volume-Filler toodete peamine toimeaine.

Pentapeptiidid

Pentapeptiididega tooted ergutavad nahas kollageeni tootmist ning parandavad naha ehitust, siludes kortse.

Saponiin

Sojast saadud bioaktiivne glütsiinsaponiin on tõestatult üks tõhusamaid aineid, mis ergutab hüaluroonhappe tootmist nahas. See tungib ka kõige sügavamatesse epidermise kihtidesse, kus kortsud alguse saavad, et aidata toota hüaluroonhapet, mis annab nahale pringi välimuse. Saponiin on Eucerini sarja Hyaluron-Filler toodete peamine toimeaine.

Vananemisvastased tooted aitavad vähendada kortse.
Naine paremale põsesarnale kreemitilku pigistamas.
Naine näole kreemi määrimas.
Sellised ained nagu koensüüm Q10, alfa-hüdroksühapped, pentapeptiidid, hüaluroonhape, saponiin, magnolool ja arktiin on vananemisvastaste toodete toimeained.

Invasiivsed protseduurid

Naha täitesüstid: nende eesmärk on muuta nahka pringimaks, täites selleks kortse, enamasti hüaluroonhappega.

Meditsiiniuuringud näitavad, et mõned hüaluroonhapet sisaldavad nahahooldustooted võivad oluliselt tugevdada hüaluroonhappe täitesüstide mõju ja seda iseäranis silmaümbruses, kui neid kasutatakse pärast protseduuri korrapäraselt pikema aja jooksul. Hüaluroonhape on Eucerini sarja Hyaluron-Filler toodete peamine toimeaine ning lisaks on selle kui paikse nahahooldustoote katsetamine kliinilistes uuringutes andnud esmajoones silmaümbruses mõõdetavaid tulemusi. Loe siin uuringute kohta lähemalt.

Botuliinisüstid: nende tööpõhimõte seisneb näolihaste ajutises halvamises. Süste tehakse enamasti otsmikule ja silmaümbrusesse. Botuliin vähendab näo väljendusliigutustest põhjustatud kortse. Selle mõju kaob paari kuuga ja tulemuste säilitamiseks tuleb protseduuri korrata.

Naine valmistumas täitesüstide tegemiseks.
Tavaliselt kasutatakse naha täitesüste ninast suunurkadeni ulatuvate sügavate kortsude silumiseks.
Kummikindaga käsi süstalt hoidmas
Invasiivseid protseduure peaks laskma teha ainult kliinilistes tingimustes.

Neid protseduure peaks laskma teha üksnes kliinilistes tingimustes ja ainult dermatoloogil või mõnel teisel väljaõppinud spetsialistil.